Beebiootus: Paanika mitte millestki

Mina ja minu ülemõtlemised olid juba enne rasedust aeg-ajalt ennast ilmutamas, kuid hoidsin neid siis veel kiivamalt endale. Lihtsalt kogusin endasse ja ühel “kaunil” päeval plahvatasin. Päris halb, ma tean. Nüüd on veidi teine teema, sest minu ülemõtlemised on seotud beebiootusega, raseduse ja lapsega üleüldiselt, ning selle kogu kupatuse juurde käib ka minu armas kaaslane, kellega aeg-ajalt jagan, sest miks ma peaks üksi oma murega olema, millega mõlemad (noh, lapsega) hakkama saime?! Eksole.

Oli üks ilus kolmapäeva õhtu, olin just oma viimase laagripäeva teinud ja puhkasin kodus (loe: sõin krõpsu ja mõtlesin, miks ma paks pole aga juurde võtan, irooniline). Nimelt olin just poest tulnud ja nägin seal lapseootel naist, kes rääkis tuttavaga üle poe, kuidas tal tähtaeg käes ja mingi aeg nüüd kutsutakse esile. Ta nägi vaevatud välja. Ja suur. Nagu väga suur. See mõte, et miks ma nii väikse punuga olen, tuli mul taaskord ka üle huulte ning härra vaatas mind selle kummalise näoga nagu alati, kui ma mõne idiootsuse ütlen ja sukeldus oma telefoni. Esmalt naersin, et see naine poes oli suurem, kui pilt, mille ükskord saatsin talle (kui meil oli teemaks emalaeva välimus raseduse ajal). See sama:

14 Illustrations About How Hard the Life of a Pregnant Woman Is #pregnantbelly

Siis ta ütles, et seda ta ei otsi. Siis läksin sisemiselt natukene närvi, et mismõttes sa nüüd telefonis lihtsalt istud ja minu suuuuuuure murega ei tegele. Peagi viskas ta mulle oma telefoni nina alla ja käskis üht artiklit lugeda (hiljem selgus, et see mingi blogipostitus). Hetkel kiire Googeldamise käigus ma ei leidnud antud postitust üles, blogi küll. Selleks, et ka avastada saaksid siis –  Blogi: Uus Elu . Postituse sisu-mõte oli aga selles, kuidas ka ta oli vaadanud, et ta kõht nii väike ja oli uurima hakanud, millest see tingitud on. Tõi välja erinevad võimalikud põhjused ja pildi võrdlused, kui erinevad on inimesed ja nende rasedused. Hingasin rahustavalt ja pean tunnistama, et see olukord minu närvi minek – härra reageerimine – postitus – järgnev vestlus, avas mu silmi. For real. See postitus pani mind nii mitme asja peale mõtlema. Minu härra, kes pigem on selline endassse hoidev (?) ja vaikne, avas ennast mulle, ilma, et ta oleks sellest ise aru saanud (?). Nii raske on praegu oma mõtteid edasi anda. Aga ma püüan. Haha. Ühesõnaga, nagu just see, et ka tema muretseb ja omal algatusel uurib ning teeb uurimistööd. Mõnikord on mul tunne nagu ma oleksin siin peres üksi lapse ootel (võinoh, ma üksi hoiustangi teda oma kõhus soojas, luban oma toitu süüa ja hulpida ringi, mind 100 korda vetsu vahet jooksutada jms, aga saate aru küll mida ma selle “lapse ootamise” all silmas pidasin, eks), aga ei, ma ei ole. See on nii hea tunne.

Ja sellega saigi minu “suur” tühine mure lahendatud. Tänks, et olemas oled!


See postitus on kirjutatud suvel, kuid tänaseks on mul uus mure. MIKS MA NII SUUR OLEN? Haha, tajute ise ka, kui irooniline on raseda naise elu? Kord on mure, et liiga väike kõht, järgmisel hetkel juba mure, et liiga suur. Arsti sõnul aga täitsa paras. Saa siis aru. Haha.

Miks sai minust õpetaja? /// vol 2

Suve algul, enne suvevaheaega, kirjutasin ma postituse “Miks sai minust õpetaja? /// vol 1″, lubasin sellele ka järge. Nüüd siis on aeg jõudnud järjeni, sest peale on hakanud ametlikult uus kooliaasta ning töö on ootamas!

Enne, kui ma panen kirja järgmised küsimused, mida on mult varem küsitud õpetaja töö kohta pean ma kommenteerima üldse oma olukorda tööl. Teate ütlust, et Läänerindel muutusteta? Mina seal Läänerindel ei ole, sest muutused on pea sagedasemad kui vihmasajud Eestis.

Kui ma olin veel oma 1.klassiga, sain kinnitust, et jätkan nendega seni, kuni lahkun dekreeti, peale mida võtab 100% üle minu praegune abiõpetaja. Vaheajale minnes aga selgus, et ta võtaks juba sügisest üle klassi ja ma olen koolimajas olemas abiõpetajana, kus vaja (tingitud ka minu koormuse vähendamisest). Terve suvi siis seedisin seda ja mõistsin juba, et see päris hea mõte. Eks ma kurb olin ikka, et klassiga ei jätka, sest need pisikesed on mulle ikka väga hinge läinud.

Esimesel tööpäeval aga sain teada, et pean võtma uue 1.klassi seniks, kuni olen koolimajas olemas, sest uut õpetajat poldud leitud. See oli paras tohuvapohu, aga kui saan aidata, siis miks mitte. Õnneks leiti uus õpetaja enne 1.septembrit ja see olukord laabus. Olen nüüd abiõpetaja tööpostil tagasi. Tööl käin kuni 1.perioodi lõpuni, siis jään koju J sündi ootama.

Mida muudaksid koolis, kus töötad? 

Koostöö ja uuendused. Mulle on jäänud mulje, et soovitakse teha palju uuendusi, mis tunduvad head ja tänapäevased (n-ö moodsad), kuid peale esialgse juhendamise enam sellega ei tegeleta ning õpetaja peab ise hakkama saama. Lisaks tihti erinevad uued mõtted omavahel ei klapi. Koostöö läheb samuti selle alla – soovitakse, et tehtaks palju koostööd (see on hea!), kuid sageli kõrgemalt poolt ei toetata piisavalt. Sageli on parajalt pudru ja kapsad. Aga see üksnes minu arvamus eelmise aasta põhjal.

Nüüd tundub mulle, et asjad on paranenud, sest esimesel tööpäeval pandi paika uue õppeaasta märksõnad õpetajatele ja ma pean ütlema, et mul jäi mulje, et kõik on kuidagi parem ja loogilisem.

Mis sulle meeldib koolis, kus töötad?

Kolleegid. Ilma naljata. Meil on kaks koolimaja, väike ja suur. Väikeses on 1.-2.klass ning suures ülejäänud ehk siis 3.-12.klass. Väikeses majas on küll alati sõbralik ja ühtne meeleolu, kõik aitavad, toetavad ning meil ei hakka never-ever igav ega kurb, nali käib päevast päeva käsikäes meie endiga.

Milline on suurim motivaator su töö juures?

Lapsed ja õnnestunud tunnid! Üks parimaid tundeid tekitab see, kui oled välja mõelnud ühe huvitava projektpäeva või tegevuse tunnis, lapsed tulevad sellega kaasa ning see õnnestub. See sära laste silmades, kui nad saavad uuest teemast aru! Ühesõnaga, pisikesed hetked minu päevas, aga need on need kõige säravamad!

Kas oled tahtnud uksest välja astuda ja mitte kunagi enam tagasi tulla?

Ei. Jah, mul on olnud päevi-hetki, kus tahaks nutta ja pead vastu seina taguda, aga kõik on lahenenud (väga) hästi. Seda tunnet, et mitte kunagi tagasi ei taha tulla, seda ei ole ja loodan, et ei teki ka kunagi, sest kui see tunne peaks tekkima, kardan, et olen vale elukutse valinud. Olen arvamusel, et peaksin nautima oma tööd, seda mitte vihkama!

Kas õpetajad saavad liiga vähe palka?

jah ja ei. Õpetajad teevad lihtsalt liiga palju ületunde. Ma ei ütleks, et ma saan vähe palka (või ei oska ma rohkem tahta). Muidugi on see asulati erinev, aga üldplaanis tunnen, et saan normaalselt palka. Muidugi kahjuks keegi mu ületunde kinni ei maksa, mis kulub õppematerjalide loomiseks, mängude tegemisele, lõika-kleebi-värvi tegevustele, hinnangute kirjutamisele ja tööde kontrollimisele. Samas, mitte keegi ei sunni mind neid tegema, see on minu oma valik ja tahe selliseid asju tunnis kasutada.

Milline on su klass (lapsed)?

Armsad. Kallid. Andekad. Pidevas liikumises. Ettevõtlikud. Loovad. Julged. Kratid. Hea huumorisoonega. Pean ütlema, et mu klassis õppivad lapsed on päris tugeva tasemega. Sain nendega teha mitmeid asju, mida mõne teise klassiga ei oleks saanud. Samuti meeldis mu laste puhul hullult nende kriitiline meel ja tahe erinevaid asju katsetada. Mõnel päeval arutades erinevaid teemasid tekkis mul küll tunne, et mulle vaatavad klassist vastu 20 pisikest täiskasvanut. Nad on nii ägedad!

Enesearmastuse otsingul + KOOSTÖÖ

Ma tunnen, et olen sel korral võtnud endale suurema suutäie, kui tavaliselt, kuid see on teema, mis tänapäeval on väga aktuaalne ja vajalik kõnelemiseks – enesearmastus, depressioon ja enesega mitte rahul olemine. Nüüd mõtetes segame need ühtseks kompoti ja saamegi aimu, millest tänane (ja tulevikus päris mitmed) postitus räägib. 

Pean tunnistama, et ka minu elus on olnud hetki, kus ma pole oma minapildiga (“minapilt” ehk arusaamine iseendast. Minapilt on viis, kuidas ma iseennast näen. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema “tõene”, nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt minust endast, mida ma hoian oma teadvuses.)  rahul, omaasi, kui palju see on välja paistnud. Ega alati ei paistagi.

 

Sisemine mina

Kui tihti oled leidnud end mõttelt, et ma pole piisavalt hea, teised on paremad kui mina, ma ei oska midagi, ma olen saamatu, tühine ja vähe aktsepteeritud maailmas. Ilmselt neid kõiki korraga mitte, aga mõnda neist vast ikka!? Kurb on see, kuidas tänapäeval aina nooremad tunnevad end eksinud teelt.

Mina olen tundnud ennast nõrgana koolis, kus õpitulemused olid keskmised – see ei heidutanudki mind, pigem minu nõrk inglise keele tulemus – ma ei saanud selles osas piisavalt kooli ja pere poolset toetust. Nüüd suurena, on kõik minu enda kätes. Pean saama üle oma hirmust selles osas ebaõnnestuda ning tasa ja targu edasi pusida.

Samuti on olnud hetki, kus ma pole endale inimesena meeldinud. Teinud seetõttu ka palju valesid valikuid, aga kui nüüd aus olla, siis tegelikult polnud mul siis ja pole ka praegu inimesena üldse miskit viga. Pigem on probleem olnud selles, kuidas teised minu kõrval on asju võtnud. Teised inimesed elavad sageli meie endi elusid keeruliseks.

KeiriKallas_IMG_0948_2.jpg

Välimine mina

Välimus on vist see suurem tegur, mille kallal iseennast norime ja millega pea kunagi rahul ei ole. Küll jalad on lühikesed, kere liiga pikk, juuksed valet värvi, küüned kummalised, jalanumber liiga suur, riided vanad ja koledad, kehakaalu liiga palju või vähe. Seda nimekirja võikski jääda täiendama.

Tegin instagramis ka küsitluse, millega inimesed pole oma välimuse juures rahul. Ma pean ütlema, et see ehmatas mind, kuna tavaliselt ma nii palju tagasisidet ei saa. Aga märk jälle sellest, kui palju on asju, millega inimesed ei ole enda juures rahul. Toon teieni neist mõningad, koos põhjendustega:

  • Silmad – need ei näe (ehk tuleb prille kanda); need ei sära; on liiga suured.
  • Kintsud – liiga suured (suvel hõõruvad teineteise vastu, piin).
  • Juuksed – lokkis; liiga hõredad.
  • Kõht – peale rasedust ei tõmba kuidagi saledaks tagasi.
  • Jalad – liiga paksud; liiga pikad.
  • Tagumik – sile, kui laud.

Vaid üks vastaja kirjutas, et tema on oma kehaga rahul, sest on üle saanud hetkedest, kui polnud oma kehaga rahul.

KeiriKallas_IMG_0919_2.jpg

Minul oli põhikoolis hetk, kus olin vähe suurem ning see tegi mind ebakindlaks. Siiani tolle aasta pilte vaadates tekivad külmavärinad. Samas gümnaasiumi lõpus olin ma oma kehaga rahul rohkem kui kunagi varem. Kõige värskemalt meenub mulle eelmine suvi-sügis, kui olin oma kehaga ikka väga rahul, millegi üle ei osanud kurta. Ka praegu olles 24 nädalat rase pean ma ütlema, et ma olen oma kehaga rahul. Jah, mul on jalgadele tekkinud tselluliit, aga ma ei põe selle pärast. Üritan täna ja praegu toituda enam-vähem normaalselt, eks ikka annan oma isudele järgi, kuid tean, et peale pisikese J sündi võtan ma ennast jälle käsile, ning saan ka oma jalad jälle korda.

Ühesõnaga, neid “minasid” on palju, millega tegelema peab, aga teate, mis on kõige olulisem? See sisemine mina, sest sealt tekib rahulolu iseenda suhtes, seejärel ka kõigele enda ümber – oma keha suhtes respekt, teiste inimeste armastus jms. Mulle meeldib üks tsitaat selle kohta:

When things change inside you, things change around you.

Ükskõik, kui keeruline tundub sulle tervislikult toitumine ja trenni tegemine (liikumine), see on siiski lihtne võrreldes sellega, kui palju sa pead vaeva nägema ja pingutama selleks, et oma sisemist mina muuta – oma mõtteid muuta. Kui sa tunned, et oled väike inimvare või, et sa ei ole enesega rahul – ükskõik, kas sisemise või välimisega – siis alusta oma sisemisest minast, mõlemal juhul on seal mõned puudujäägid või errorid, mis vajavad toetust ja suunamist.

Mina tunnen, et mul on kõrval inimene, kes mind toetab ja kui aus olla, siis peale praeguse suhte algust olen ennast rohkem hindama ja armastama hakanud, sest ta võtab mind sellisena nagu olen ja minu tselluliidist jalad ei häiri ka teda. Jee!

Kui keegi kritiseerib sind sinu välimuse pärast, siis tea, et ta ei ole lihtsalt enesega piisavalt rahul ja elab oma negatiivsust sinu peal välja. Eira teda. Kui sa ei oska ja võtad ikkagi hinge, siis õpi teisi eirama, kes sulle midagi juurde ei anna. Õpi oma elust välja kirjutama inimesi, kes mõjuvad sulle halvasti, negatiivselt ja energiat söövalt.

KeiriKallas_IMG_1047_2.jpg

Kui sa oled oma sisemise minaga sõbraks saanud, siis võid järgmise plaanina võtta käsile oma keha, kuid pea meeles:

Teach your mind to respect your body.

Ja trenni tegemine-toitumine ehk tervislik eluviis ei tähenda vaid musklite kasvatamist ja kaalukaotust. Kui sa oled oma kehaga rahul, siis toitu ikka tervislikult ja värviliselt, liigu – iga päev! See annab sulle energiat, uut hingamist ja muudab sul olemise värskemaks!

Today I will love myself enought to exercise.

Tean, et esimese sammu tegemine enese avastamise juures on raske. See on ju mingil määral siiski muudatus. Muudatus sinu elurütmis, millega oled tänaseks nii harjunud, see on muutunud koduseks. Aga ei! Proovi leida endas see TAHTMINE ja energia, midagi uut proovida.

Tänase teemaga algab ka minu mitme osaline postituste n-ö sari, kus toon teieni erinevaid viise, kuidas oma sisemist ja välist mina tundma õppida, muuta ja keskenduda enesele. Enesearmastuse leidmine, it is!

I think you should keep going just to see what happens.

KENA.ee.png

Selleks, et sa ennast ei unusta, siis kallis naine ja mees, ma jagan sinuga sooduskoodi, mida jagas minuga pesupood internetist kena.ee Kõik, kes tunnevad, et ta on väärt värskendust oma elus – olgu selleks kasvõi kena pesukomplekt, siis saate sooduskoodiga “kärt” (sisesta see kupongi lahtrisse) soodustust 12 protsenti! Hinnad on seal muidugi niisamagi odavad, pesu korralik ja mugav (omast kogemusest räägin!). Valikust leiab: imetamisrinnahoidjaid, lastepesu, meesteboksereid, ööpesu, komplekte, püksikuid, rinnahoidjaid, rannariideid, spordiriideid ja palju muud. Usun, et igaühele midagi! 

 

 

 

Üks päev “Eesti blogijad” instas

Ma ei tea, kui paljud mitteblogijad (ja miks mitte ka kaasblogijad) on kursis blogimaastikul olevatest lehekülgede, kasutajate ja gruppidega. Igatahes on üks vahva ettevõtmine instagramis. Juhul, kui sul insta olemas (nagu pea igal tänapäeva inimesel, isegi mu emal on!!!), siis pane otsingu kasti “Eesti blogijad” ja sulle avaneb sealt kasutaja musta-valge pildiga. Pane “follow” ja sul igav ei hakka.

Millega on tegemist? Instagrami kasutaja, mille võtab pea iga päev üle uus blogija (kas siis esimest või mitmendat korda). Pealehele jätab ta päeva lõpuks maha 3 pilti endast või oma tegemistest – moodustades sellega oma isikliku rea, storyde kaudu saab temaga koos päeva veeta – nähes, lugedes ja kuuldes, kuidas ja mida ta teeb päeva jooksul. Samuti on popiks saanud küsimuste esitamine ja nendele vastamine. Ühesõnaga, meelelahutust terveks päevaks, samuti saad tuttavaks erinevate blogijate ja nende blogidega.

Miks ma sellest kõigest üldse räägin? Ma võtsin eile sealse kasutaja üle ning sellest inspireerituna tekkis ka tänane postitus.

Pean tõdema, et see päev oli kurnav, samas andis uut moodi hingamise ja palju ideid tulevikuks. Ma sain tuttavaks blogi vanade ja uute jälgijatega, õppisin nende kohta uusi teadmisi ja sain aimu, mis neid köidab.

Üheskoos jälgijatega veetsime siis minu esimese tööpäeva peale puhkust, kolisime ja pakkisime asju, saime pommuudise seoses tööga teada (sellest uuel nädalal), käisime Paavli kaltsukas, kus leidsime palju põnevaid ja i-l-u-s-a-i-d asju ning üldse oli vahva päev.

Lugejate küsimused ja tähelepanekud panid mind aga mõtlema selle üle, kui erinevad isikused me kõik jällegi oleme. Osad inimesed küsivad pinnapealseid, teised sügavaid küsimusi. Mõned otse, teised ringiga. Samas lubasin, et vastan kõigile ausalt, seega ei pane midagi pahaks. Vahva, et me kõik nii erinevad oleme!

Siinjuures, aitäh kõigile, kes minuga koos selle päeva veetsid ja küsisid, kommenteerisid, kaasa elasid. Samuti tahaks aitäh öelda lehe ja idee algatajale, sest mina olen selle instagrami kasutaja kaudu leidnud palju uusi põnevaid blogisid, mida jälgida ning paljud leidsid selle kaudu ka minu blogi.

Ühesõnaga aitäh-aitäh-aitäh! Vahva igatpidi!


LISAKS. Mu peakeses kõmiseb üks suurem postituse idee, selleks oleks mul teile lugejad üks kummaline ja võib-olla valel ajal küsitud küsimus, aga… milline kehaosa sulle enda juures üldse ei meeldi? Miks? Võid oma kommentaari jätta siia, kus saad seda teha hüüdnime, päris nime või anonüümselt, kuidas ise soovid. Samuti on selle teemaline küsitlus praegusest hetkest 24 tundi minu instagrami Storys üleval (otsi mind instast: k2rtu), kus saate ka vastata.

Mina küsin, mees vastab: 45 küsimust elukaaslasele

Sattusin hiljaaegu lugema üht välismaa blogi ja sealt jäi silma 100 küsimust, mida küsida oma kaaslaselt. Pean ütlema, et mõningad (või siis päris mitmed) ei kõnetanud mind üldse, kuid mõningad teised olid päris head. Hr Google, oma aju ja selle blogi abil panin kirja 45 küsimust, mida oma härralt küsida. Ühel õhtul, kui ta teleri ees end laiaks istus mõtlesin hakata talt neid järgemööda küsima ja vastuseid kirja panema. Ehk vahelduseks selline postitus omamoodi põnev ja mis kindel – saate härrast ka rohkem teada. Kuigi teadaolevalt on ta mul selline tagasihoidlik, napisõnaline ja perekeskne.

Mõndade küsimuste juurde on sulgudes toodud “edit” kommentaarid, need siis minu poolt kirja pandud. Teised vastused härral saadud.

Head lugemist ja avastamist!

Raha ja elamine

  • Kus sa sooviksid elada 5 aasta pärast? Männimetsas (palkmaja). (Edit: meil 101% sama soov selles osas).
  • Kui sa saaksid miljon eurot, mida sa sellega kindlasti ei teeks? Ei laristaks mõttetutele asjadele, vaid kulutaks selle asjadele, mida oleks tõesti vaja. Nt sportautot ostma ei läheks. (Edit: ma jääks uuest kleidist ilma, kurb-kurb).
  • Mis on kõige kehvem-mõttetum ost, mille oled elus teinud? Kõik, mis olen siiani ostnud töötab ja on korralikud. Kõik ostud on läbimõeldud ja kaalutletud. Ei meenu ühtki asja, mida poleks vaja olnud aga ikkagi ostsin.
  • Mida sa teeksid 1000 euroga, kui saaksid seda vaid enese jaoks kasutada? Teeks auto korda (edit: see auto ei saa kunagi korda, pm nagu Tallinna linn).
  • Kus sa näed ennast 10 aasta pärast? Meil oleks oma elamine ja tööl olen jõudnud kõrgemale auastmele.

Fantaasia

  • Milline loom oleks kõige armsam, kui sa vähendaksid või suurendaksid tema suurust kassi suuruseks? Tommy kutsikana (edit: karvakera maal, kes nüüd on hiiglase mõõtu) või siis husky (kutsika välimusega).
  • Millise kuulsusega sooviksid koos aega veeta? Michael Winslow (Politsei Akadeemia häälmeister)
  • Kui sa saaksid olla 1 päeva naine, mida sa teeksid? Pole halli aimugi!
  • Kui saaksid ajas tagasi minna, siis kus sa olla sooviksid? Huvi pakuks 17-19 saj. Ameerika lääneliku kultuuri ja arhitektuuri kasv.
  • Kui sa näeksid tulevikku, mida sa sooviksid näha? Elada tuleb hetkes, mitte tulevikus. Aga unistamine pole kunagi keelatud. Pürgi ise oma tuleviku poole. Seega ei taha midagi ette näha!
  • Kui sa saaksid kohtuda ükskõik kellega (olgu ta elus või surnud), kellega kohtuksid? Oma päris isaga.

Minaise

  • Kui saaksid midagi enese juures muuta, mis see oleks? Piisavalt rahul enesega.  Ei muudaks midagi.
  • Kumb sooviksid olla – kole ja tark või rumal ja ilus? Tähtis ei ole see, milline sa välja näed või kui tark sa oled, tähtis on see, kui hästi sa oma eluga hakkama saad. (Edit: kas te nüüd mõistate, kui raske temaga on? Ühtki konkreetset vastust ei saa. Haha)
  • Kas sooviksid olla kuulus? Miks? Ei, sest mida mina teen see on minu asi ja terve maailm ei pea sellega kursis olema. Ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis. Elu on palju rahulikum, kui teised inimesed ei ela sinu elu.
  • Mis on parim kompliment, mis sulle on tehtud? Vana inimese sündroom taaskord. Ei mäleta või kui on tehtud, ei pruugi aru saada, et see kompliment.
  • Mida sa mitte kunagi ei teeks? Meelega tülli keerata, üritan kodutülisid eemal hoida.
  • Mis on su lemmikfilm/seriaal? The Grand Tour (uus Top Gear)
  • Mis on sind elus kõige õnnelikumaks teinud? Elus hakkama saamine, iseseisvus. (Edit: härra leidis, et rahulolu tekitab temas ka ta oskus olla viisakas).
  • Kas sa usud, et Jumal on olemas? Ei.
  • Kes õpetas sind rattaga sõitma? Vanaisa ja ema.
  • Mille üle oled sa oma elus kõige uhkem (täna ja praegu)? Pole sinuga (Kärdiga) tülli läinud ja laps tulemas.
  • Keda sa respekteerid elus enim? Ema, et ta on mind (meie pere) 28 aastat kannatanud.
  • Millal on sinu arvates OK valetada? Vältimaks mõttetuid ja tühiseid tülisid.
  • Kas sa eelistad alustada oma ettevõttega või töötada teiste alluvuses? Oma ettevõttega.
  • Milline on sinu ideaalne reisi sihtkoht? Ameerikas Grand Canyon, Euroopas ja Kanadas roheline mägine ala.
  • Mis sunnib sind igapäevaselt tegutsema? Kohusetunne
  • Millist majapidamistööd meeldib sulle teha? Kui on vaja miskit nikerdada, siis võin seda vabalt teha.
  • Millist majapidamistööd ei meeldi sulle teha? Majapidamistööd on kohustus, mida tuleb teha, teist valikut ilmselt ei ole.
  • Milline näeb välja sinu ideaalne päev? (Rahulikult) perega koos aega veeta.
  • Kui saaksid omale ise nime mõelda, mis see oleks? Nimi jääks samaks.

Armastus ja suhted, perekond

  • Kas sa usud hingesugulusse? Pole enese jaoks lahti mõtestanud konkreetselt, mida tähendab hingesugulane, kuid tunnen, et Kärt on see, kellega saan olla minaise, usaldada ja meil on koos hea.
  • Kui vana sa sooviksid olla, kui abiellud? Kohe, kuid see ei olene vaid minust, ka kaaslasest ja tema soovidest.
  • Kas sinu jaoks on lahutus lahendus? Pole abielus olnud, ei oska öelda. Lahutus tekitab palju keerulisi olukordi, ma ise teeks kõik, et selleni ei jõuta.
  • Mitu neiut on sulle elu jooksul meeldinud? Väga-väga meeldinud 2.
  • Mille kallal me oma suhtes peaksime rohkem töötama? Kõik toimib, ei näe probleeme. (edit: jee, sama!)
  • Kas sa usud seda, et su kaaslane armastab sind? Jah.
  • Milline on sinu lemmik mälestus meist? Muna õpetab kana. Üheskoos tegutsemine, kogemine ja õppimine. (edit: iga kord Kärt jääb rumalaks ja Elari saab targaks ehk kui ma mõtlen, et targutan ka vahelduseks, siis Elari targutab mu alati üle)
  • Mis on sinu lemmik perekondlik traditsioon? Pole väga traditsioonide lembeline inimene. Perega koos aja veetmine.
  • Milline traditsioon võiks olla meie peres? Kärt teeb igal pühapäeva hommikul pannkooke. (Edit: tegelikult teeb Elari)
  • Kas minu (Kärdi) juures tundus midagi vastumeelset-ebameeldivat esimesel kohtumisel? Ei (vana inimene… ei mäleta). Algul olid jonnakas, väitsid, et oled busy woman (Kärdi poolne kokkuvõte).
  • Mis meeldis(id) sulle minu juures esmalt kõige rohkem? Jutukas, tulid teemadega-jutuga kaasa ja olid ise ka huvitatud. (edit: kohe näha, kes meie peres see jutupaunik on…)
  • Mis on tähtsaim asi, mida oma lastele õpetada? Ausus, viisakus, abivalmidus viib kaugemale, kui teiste inimeste kius-norimine-negatiivsus.
  • Kuidas sa lahendad konflikte sõprade või töökaaslastega? Oleneb olukorrast, põhitulemus peaks olema see, et sõpradega tülli ei lähe ja töö saaks rahulikult tehtud.
  • Kuidas sa lahendada konflikte perega? Annan ise esimesena alla, et konflikt saaks lahendatud. Ei meeldi vaidlused.
  • Kas sa eelistad suudlemist või kallistamist? Kallistamist, hea viis kurva tuju korral lohutamiseks.

 

Beebiootus: 20 nädalat

Pipratera 20 nädala postitus on kirjutatud kahes jaoks. Esimene 2.augustil, kui päriselt saigi 20 nädalat täis ja teine nädal hiljem, kui käisime ITK-s LA uuringul (ehk Ida-Tallinna Keskhaiglas looteanatoomia uuringul), kus saime tagasisidet, kuidas beebi elab ja kas on oodata printsessi või printsi. Panin need aga ühiselt siia ühe pealkirja alla kirja. 

Meie Pipratera sai täna 20 nädalaseks. Jee, pool tehtud!

Härra-proua Google väidab, et meie pisikene on umbes banaanide suurune. Minu jaoks on see väga umbkaudne, sest banaane on tõesti väga erinevates mõõtudes. Aga kasutagem fantaasiat. Telefonis kasutatav Ovia äpp võrdsustab Pipratera suurust paberlennukiga. Minu jaoks on uskumatu, et mu pisikeses – mõnel päeval pea olematus kõhus – on miskit nii suurt kasvamas ja tegutsemas. Aga kui nii on, siis on! Pshh, see tundus nüüd nii negatiivne. Ma olen selle üle tegelikult nii õnnelik, et ei oska sõnadessegi panna.

67631034_479234792622115_8187962727252099072_n

Liigutused: Ma isiklikult leian, et ta on pigem vähe aktiivne tegelane meil, või siis ma ei oska lihtsalt veel tunnetada tema liigutusi ja tegutsemisi sedavõrd. Puudutustest-liigutustest olen tunnetanud nii palju, kuidas ta liikus suure tuhinaga ühest kõhu otsast teise, ise mõtlesin, et võib-olla olid need hoopis gaasid, aga liikus ta samal ajal igatahes. 19 + 4 tundsin ma ta esimest päris liigutust (mitme kordne liigutus vastu kõhtu), härra mitte. Ühel päeval on ta kõhu alumises osas, ikka väga all – siis on mu kõht pea olematu, lihtsalt suur puhituse tunne, vaadates. Teisel päeval veidi üleval pool – tuues välja mu nunnu beebikõhukese.

Toitumine: Toitunud olen ma 20 nädala jooksul väga erinevalt. Esimestel nädalatel sõin ma rämpsu ja kõike muud saasta, mis sisse läks – ma polnud teadlik, et beebit ootan. Mingil hetkel tekkis mul suur puuvilja armastus – kartsin, et veresuhkur on laes, aga oli täiesti normis. Sellele järgnes hooaeg, kus oli lihtsam nimetada asju, mis sees püsivad, kui neid, mis välja tulevad. Ka värske kraam tuli välja. Krõbinad piimaga olid parimad sõbrad tollel hetkel. Samal ajal hakkas pikem n-ö vegan periood (nii ma seda vähemalt kutsun, kuigi täis vegan polnud). Liha ei läinud alla mingil kujul, mõnel paremal ja meeldivamal päeval läks sink, kui sedagi. See kestis vähemalt kuu. Päris õudne. Tänaseks maitseb kõik, üksikud päevad, kui üht-või-teist asja ei taha. Aga enesetunne on väga hea. Ei taha aind ära sõnuda.

Vaevused: Seljavalud, seljavalud ja veel kord seljavalud. Erinevatest gruppidest olen nii palju lugenud, et enamik soovitavad teipimist, tahan ka ise selle ära proovida. Peale vere- ja uriiniproovi andmist selgus, et mul madal rauatase, mistõttu on minu menüüs nüüd rauatabletid. Aa ja mis teema lihastega on? Kui satun rohkem kõndima või trenni tegema, siis mul selline tunne nagu poleks never varem trenni teinud ja järgmisel päeval lihased nii valusad, et sure või maha. Muid vaevuseid mul tänase seisuga pole, sest iiveldus ja süda-on-paha on mööda läinud (loodetavasti igaveseks).

Ettevalmistused pisikese tulekuks: Meil on varutud juba suur osa riideid. Näiteks usun, et meil on piisavalt bodysid ja pükse, sipukaid samuti. Mõningad õhemad kombed on samuti, kuid paksema kombe või soojakoti pean tellima. Ehk üldplaanis on riided olemas.

Samuti alustasime pisikese toas remonti. Panime maha parketi, seinad värvisime ja tapeetisime. Kraanikausi kapp on veel pooleli, kuid ka see on tegemisel. Üldplaanis on mul paigas, milliseks lapse tuba kujuneb ja mida on vaja. Olemas on turvahäll ja vanker on leitud, vajab vaid äratoomist.

Tänaseks on nii minu kui ka härra poolsed lähedasemad sugulased informeeritud meie beebi uudisega, nii positiivset või armast vastukaja poleks osanud oodata. Ma millegi pärast kartsin hullemat. Ma isegi ei tea miks, sest beebi on ju positiivne uudis. 

Tulevikus kasutame juba lühendit J, sest meil on nimed välja mõeldud – nii poisi kui ka tüdruku puhul algab ta eesnimi J-tähega. Nimesid veel ei avalikusta.

12.augustil, kui LA uuringust on möödas juba 3 päeva. 

Sattusime ITK-s väga meeldiva arsti juurde. Algul pidime küll 20 minutit kauem ukse taga istuma, sest eelneva tulevase emmega läks väheke kauem. Ukse taga olin küll närvis, kuid tegelikult ei ole hullu, kõike juhtub.

Aga tagasi meie LA juurde. Kõik varbad, sõrmed, luud ja muud asjad olemas ning korras. Tubli ja terve põnn on kõhus kasvamas. Soo saime ka teada. Tuleb üks pikakoivaline beebipoiss. Nüüd olen selle mõttega vaikselt hakanud harjuma, et tuleb poiss! Pean ütlema, et millegi pärast nüüd beebi kummutisisu (st. riideid) vaadates pean tõdema, et meil olidki poistele rohkem sobivaid riideid, kui tüdrukule. Oma trenni lastele naersin küll, et ma ei oska poisiga midagi peale hakata, aga kui hull see olla saab?!

Tähtaeg samuti jälle muutus. Esialgul oli see 24.detsember, seejärel esimese UH ajal muutus see 20.detsembriks ja nüüd pandi paberile ametlikult kirja 23.detsember. Jõulubeebi! Ma ise küll südamest loodan, et ta tuleb varem, pigem detsembri esimeses pooles.

Liigutustega on J juba lahkemaks muutunud, põtkib hommikul ja õhtul – siis vähemalt ise tunnetan. Ühel õhtul oli juba mure, et kas ta on välja kolinud või mis teema on, et ta ei liiguta. Hommikuks oli jälle liigutusi tunda ja härra ütles, et ka öösel oli põtkinud. Aga pisike paanika ja hirm oli küll.

Asjadest veel nii palju, et käisime nädalavahetusel ka vankril järgi, seega saame ühe linnukese jälle juurde teha!

Poiss või tüdruk?

Juba homme on meil LA uuring, kus peaksime saama teada ka Pipratera soo, kui ta just pole oma jalgu sõlme keeranud ja kategooriliselt keelab jalgevahele piiluda (samas, kui ta seda teeb, siis peaks ütlema, et on kombekas ja viisakas). Millegi pärast on mul tunne, et sel korral me sugu teada ei saagi. Kui ma eelmisel korral käisin kuklavolti mõõtmas, siis võimlesime päris tükkaega, et ta ennast üldse liigutaks ja keeraks, et voldikene saaks mõõdetud. No lõpuks sai ka, aga millegi pärast on mul tunne, et ta sama kiuslik kui ma, seega mine sa tea, võib-olla ei saa sel korral veel teada, kellega meil tegemist on. Loodame ikka parimat.

Mida aga erinevad ennustused räägivad? Tänane postitus on pühendatud meie beebikese soo teada saamisele. Või noh, koduste vahenditega ennustamisele. Olgu mainitud, et tegelikult ei ole oluline, kas see on pisike roosa printsess või armas prints, oodatud ja armastatud on ta ikka, ning fakt on see, et issi (ja ilmselt ka mina) hellitame selle põngerja nii-kui-nii ära! Ise oleme mõelnud, et tahaks tüdrukut, minu sisetunne ütleb endiselt, et tuleb poiss.

Hiina meetod: 

Antud meetod võtab arvesse naise vanuse ja viljastamise aja. Kuidas tabelit kasutada?

  1. Vanuse veerust tuleb valida naise vanus (23)
  2. Aja reast viljastamise aeg (15.03-14.04)
  3. Veeru ja rea ristumise kohast saabki teada, kas sünnib poiss või tüdruk. (roosa – tüdruk, sinine – poiss)

hiina

Tulemus: tüdruk

 

Jaapani meetod: 

Hiinast edasi trippides jõuame Jaapanisse. Jaapani meetodi puhul on oluline teada viljastamise kuud, mehe ja naise sünnikuud. Jälgimise protsess veidi pikem, koosneb kahest eraldi tabelist.

Esimene tabel… Tabel annab perenumbri. Leia tabelist mehe sünnikuu ja naise sünnikuu. Nende ristumiselt saadki arvu. Meie puhul 7.

Teine tabel… Ülemiselt rea pealt leia eelmise tabeli abil leitud perenumber. Selle arvu alt tuleb leida sul viljastumiskuu. Ja keskelt näed tõenäosus, kas sünnib poiss või tüdruk.

Tulemus: poiss üks tärn, tüdruk 7 tärni, ehk tüdruk.

 

Välimuse järgi:

Kui nahk muutub õliseks-rasvaseks, siis on oodata tüdrukut ja kui kuivaks siis poiss.

Tulemus: tüdruk

Akne välimuse muutumisel on samuti oodata tüdrukut, kui erilisi muudatusi ei toimus, siis poiss.

Tulemus: poiss

Kui on märgata erilist raseduse aegset sära sinu näost, võid olla kindel, et ootad poissi. Sära puudumisel ja pigem kehvem välimus viitab tüdruku tulemisele.

Tulemus: tüdruk

Liea Nigra või, mis iganes selle nimetus eesti keeles on… Kui sul jookseb kõhul tume joon kuni nabani, siis on oodata tüdrukut, kui joon jätkub peale naba, siis poiss. Minul ei ole tänaseni seda üldse veel tekkinud.

Tulemus: ?

 

Vanarahvas teab kõike:

  • Maiad tegid lapse soo kindlaks järgmisel viisil… Pead teadma ema vanust, kui laps eostati ja aastat, mil viljastamine toimus. Kui mõlemad on paarisarvulised või paaritud, siis sünnib tüdruk. Kui üks aga paaris ja teine paaritu, siis kindlasti poiss. Vanus: 23, aasta: 2019. Mõlemad paaritud.

Tulemus: tüdruk

  • Uurimused: vanemad emad saavad tütreid. Ma pean ennast veel üsna-üsna nooreks, seega…

Tulemus: poiss

  • Samuti, mida rohkem on lapsi varem, seda suurem on tõenäosus saada tütar. Varasemalt mul lapsi pole, seega…

Tulemus: poiss

  • Külmal aastaajal eostatud lapsed on tüdrukud ja soojal ajal eostatud poisid.

Tulemus: tüdruk

  • Emad, kes ennast raseduse ajal tunnevad ilusa ja kaunina, ootavad poisse ja naised, kes muutuvad koledamaks ootavad tüdrukut. Mõeldes oma esimese 12 nädala peale, siis ma pole ennast kunagi vist varem nii ebakindlana tundnud oma kehas, lisaks igasugused punni jurakad näos ja kehal. Samas peale 12 nädalat tundsin ennast jälle kauni ja enesekindlana.

Tulemus: (vist) tüdruk

 

Enamik ennustusi ennustavad tüdrukut, mis on päris armas, kuid otsisin selle peale välja kohe erinevad tingmärgid, mis näitavad, et olen ootamas tüdrukut. Tegin värviliseks need, mis täppi läksid.

TÜDRUK:

• tujud muutuvad kiiresti
• tunned end kerge ja graatsilisena
raseduse algul vaevasid sind iiveldushood (vähe aga siiski!)
• lisakilod kogunevad puusadele ja tagumikule
rinnad on märgatavalt suurenenud
• vasak rind on paremast suurem
• kõht on kõrgel
magad paremal küljel ja padi on magades lõuna suunas
sul on isu apelsinimahla järele
• sa nägid enne rasedust parem välja
• juustesse ilmuvad punakad triibud
• sul on tohutu magusaisu
• sööd ohtralt puuvilju 
• kui liidad oma vanuse eostamise hetkel ning eostamise kuu numbri, saad vastuseks paaritu arvu
• toolile istud lohakalt ja mürtsuga
• väidetavalt pidid pehmed käed ennustama tüdrukut
• kui on selja tagant kõhtu näha, siis on plika
• kui sa ei suuda kuidagi ilma tsitrusviljadeta elada, siis ootad tüdrukut
• kui nägu raseduse ajal ümaramaks läheb, sünnib tütar
• kui laps on kõhus kõrgemal, siis sünnib tüdruk
• kui sul palutakse käsi näidata, siis kuidas näitad? Kui peopesad ülespoole, siis sünnib tüdruk
• kui lapse süda lööb kiiremini kui 150 korda minutis, on tegu tüdrukuga

Täppi läks 11 ja sama palju ei läinud ka. Poiss/tüdruk.

 

Kuidas teil ennustustega on olnud? Täppi läinud?