Kas ma kuulun ületarbijate gruppi?

Mõned kuud tagasi oleksin ma küsimusele “Kas sa oled ületarbija?” vastanud suure naeratuse saatel “Muidugi mitte!”. Aga ma oleksin valetanud. Täna ütlen ma, “Jah, mul on raskusi oma raha planeerimisega ning ma soetan palju asju, mida mul tegelikult vaja ei lähe.”. Ja kui ma nüüd päris-päris aus oleksin, siis peaksin ma sellele vastusele lisama ka veel, et “… minu tarbimisharjumused on kõvasti paranenud paari viimase kuuga.”. Ja seda päriselt.

Mul on olnud hetki, kus olen endale ostnud nii palju riideid, et ma ei jõudnud neid kõiki ära kanda, enne, kui ma neist ära tüdinesin. Taaskasutus ei tundunud ka lahe. Enamasti põhjusel, et ma lihtsalt ei leidnud endale midagi sobilikku kaltsukast.

Valgustavad hetked elus

Härraga arutades jõudsime üks hetk kokkuleppele, et teeme tema eluarmastuse (st auto, millesse ta on hullupööra kiindunud) enne J sündi korda, sest peale pisikese sündi läheb raha ka muude asjade peale. Tegelikult läheb enne sündi ju ka…

Ma pole päris kindel, mis minu valgustavaks hetkeks sai, kuid mulle isiklikult tundub, et mitme asja kokkulangemine.

  • Beebi tulek, mistõttu peame ostma palju uusi asju, mida meil kodus lihtsalt pole.
  • Minu hull vajadus ostelda ja uusi asju soetada = sõltuvus.
  • Taipasin, et mul on liiga palju seisvaid asju.
  • Härra parem materiaalne mõtlemine, kui minul (enamasti).

Ühesõnaga, neid põhjuseid on mitmeid ja need jõudsid ühel ilusal päeval mulle lihtsalt kohale. Kõige rohkem hakkasin ma oma käekirja üle mõtlema ja analüüsima just esimese punkti pärast. Varem mul-meil lapsi pole, mistõttu peab üsna nullist peale hakkama asju soetama: voodi, käru, riided, muud asjad…. Nimekiri on pikk. Väga pikk.

Samas, kasutavad pisikesed särasilmad neid asju üsna lühikest aega (oleneb muidugi tootest). Põngerjad ju armastavad kasvada! Seega jõudis mulle ühel kaunil päeval kohale, et mu laps ei vaja tutikaid firmakaid riideid ja esemeid. Ta vajab ema ja isa armastust. No muidugi oleks tore, kui ta tagumik paljas poleks ja külma käes alasti ei lõdise läbi lume roomates, aga saate ju aru ikka, mida ma mõtlen. Või ei? Minu silmis laps ei vaja tutikaid esemeid. Küll aga on minu jaoks oluline, et ta asjad oleksid korralikud ja hästi hoitud, mitte määrdunud.

Seega minu parimaks sõbraks said erinevad müügigrupid nii internetis kui ka Facebookis, kus toimub taaskasutus. Ühe vana on teise uus. Ja sel samal hetkel, kui olin tellinud J’le mõmmiku kostüümi samast Facebooki grupist tajusin ma, kuidas ma olen (rohkem) keskkonda hoidma hakanud.. Peale seda, teen ma üldse oma peas kuidagi paremaid valikuid. Saatuse sõrm on vahva! Tänaseks tunnen, kuidas minu ületarbimine on totaalselt vähenenud, lisaks sellele olen ma õppinud säästma ning paremaid valikuid tegema, asju parema hinnaga skoorima ja palju muud. Teate, see teeb enesetunde nii mõnusaks, värskendav!

Allalaaditud fail.jpg

Taaskasutus on teretulnud

Taaskasutuse ja (uuesti sündinud) ületarbimise vastasena olen ma soetanud kellegi vana (aga meie J uue) vankri, turvahälli, hälli, tegelustooli, vanni ja riided. Ma ei oska summadesse pannagi, kui palju ma kokku olen hoidnud.

Käru (2 in 1) soetasin pea 400 eur odavamalt, turvahälli sain tasuta, tegelustooli ja vanni samuti tasuta, riided on tal olemas 50-62 suurus, mõned suuremad ka ja nende eest maksin ise kokku max 100 eur, lisaks on mu ema beebiriiete ostlemisse nakatunud. Eks üksikud riideesemed on, mida peab jooksvalt vaatama. Aga poest poleks ma sellises koguses never nii odavalt saanud, olgu mainitud, et kõik soetatud riided on korralikud, puhtad, mõningad ka uued-kasutamata.

Lisaks J asjadele olen ma soetanud pea kõik rasedate riided kasutatuna Facebooki rasedate riiete müügi grupist. Ise ostsin vaid ühed teksad H&M’i poest. Viimane kord skoorisin Facebooki grupist 2 paari dresse, muid pükse, 3 kleiti, maika, pluusi ja mõned nipet-näpet asjad vaid 20 euriga.

Ületarbimine

Nagu ma ütlesin, siis see ületarbimise vähendamine oma elus on olnud minu jaoks värskendav. Ma nüüd püüan iga päev seda veel paremaks ja kvaliteetsemaks muuta. Muuta ennast, muuta maailma. Nii hea on olla!

Vesteldes sel teemal mõne oma tuttavaga, olen saanud mõlemapoolset tagasisidet. Paljud isegi ei tea, mida see ületarbimine enesest tähendab. Toon selle interneti avarustest siia välja:

Ületarbimine on tarbimine, mis ületab ökosüsteemi loomulikku taastumisvõimet. Maailmas ostetakse kokku ja tarbitakse erinevaid tooteid liigselt. Mõtlemata, kas neid ikka on vaja, mis asjadest hiljem edasi saab või mida need sinu tervisega teha võivad. Inimeste materiaalne seis üha paraneb ning on suurem võimalus lubada endale asju, mida tegelikult vaja ei lähe. Rahvaarvu kasvu tõttu on vaja toota üha rohkem tooteid.”

Minu edusammud

Siit ka meeldetuletus, et meie pere üleliigsed asjad on kõik odavate hindadega müügis Yaga veebipoes, kus ostlemine on lihtsamast lihtsam: Kärdi Yaga pood

Lisaks olen ma hakanud ostma poest vähem rämpsu ja enne õhtusöögi valmistamist vaatan ma kriitiliselt kodus olevad kapid üle – iga kord ei pea uut riisi ostma ja pudru jätkub ka kauemaks, kui üheks korraks! Pisikesed meeldetuletused iseendale igaks päevaks.

Ja muidugi hindade jälgimine poes. Mul on põhjusega nii COOP säästukaart, Partnerkaart Selveri jaoks ning Rimi kliendikaart. Paljud pakkumised on tänu nendele veel paremad. Miks mitte hoida kokku asjade pealt, mis ei mängi nii suurt rolli? Piim ja piim on sama maitsega. Olenemata sellest, mis firma seda pakendanud on. Mistõttu valin poes odavama piima (eelistan siiski Eestimaist!). Sama käib saia, liha jms kohta.

Säästmine on tore. Ja ka vajalik. Seda tunnen ma eriti nüüd, kui minu sissetulek on võrreldes eelmise aastaga nt poole võrra vähenenud. Pole ammu nii vähe raha käes olnud. Samas tunnen, et olen võimeline sellega hakkama saama. Tuleb lihtsalt targalt käituda. Liitusin ka Kogumispäevikuga ja üritan nende nippide abil veidi ka kõrvale panna, sest mine sa tea, millal vaja läheb! Näiteks unistame me oma isiklikust majakesest, aga kust see raha tulema peaks? Taevast? Eks ikka tuleb veidi rohkem vaeva näha, kui jääda lootma taevale või rahapuu peale.

Säästunipp 50/30/20

Selleks, et päris soodaks peast ei läheks, luban ma endale aeg-ajalt ka ilusaid asju. Näiteks tellisin hiljuti omale pildistamise jaoks uue kleidi. Wop, just-just. Uus kleit. Pildistamine. Kaks asja, mis ei puudunud minu elust ja mida mul pole hädasti vaja, aga teate iseennast ei tasu ka ära unustada. Lisaks pole meil härraga koos pilte + ma soovin oma beebikõhukest kuidagi dokumenteerida + mulle meeldivad ilusad ja kvaliteetsed pildid. Kuna minu riided mulle selga ei mahu, siis olin sunnitud ka omale uue kleidi tellima (ekstra pildistamise jaoks), aga seda tehes vaatasin ka kriitilise pilguga, et saaksin antud kleiti ka tulevikus veel kanda. #eiüritaendõigustada #ennasttulebkahellitada

Selleks, et oma rahaasjadel paremini pilku peal hoida, püüan ma enese jaoks katsetada säästunippi “50-30-20 säästmise” (inglise k. The 50/30/20 budgeting rule.) See paneb päris hästi paika, mille peale ja kui palju raha kuluda võiks.

50 30 20 rule

Kuidas see süsteem toimib?

  • Esimese sammuna peaksid sa välja uurima, kuhu sinu raha kulub. Selleks sobib näiteks pangaülevaade, kui kasutad enamasti pangakaarti.
  • Teise sammuna arvuta välja konkreetne summa, mis sa kuus teenid.
  • Kolmandaks arvuta välja sellest summast pool ehk 50%. Selle võid kulutada kõige peale, mis on oluline, et elu probleemideta kujuneks. Ehk siis toit, kodu (üür, elekter, kommunaalid), ravimid, auto remont ja bensiin.
  • Neljandaks, 30% läheb vajadustele ja meelelahutusele: uued riided, väljas söömine, hobid.
  • 20% sissetulekust läheb iga kuu säästudeks. Mina ise kasutan selleks eraldi kontot.
  • Kõik raha, mis jääb kuu lõpus veel mõnest teisest sektorist üle läheb samuti eraldi kontole, sellele 20% seltsi.

Mul on enese jaoks 3 pangakontot. Üks see, mis on pangakaardiga ühendatud. Teine oli kunagi klassikonto, kuid nüüd, kui mul klassi enam ei ole siis nimetasin selle ümber J kontoks, kuhu kannan x summa ja kasutan seda tema asjade soetamiseks. Kolmas konto on säästukonto, kuhu kannan kohe kuu algul 20% sissetulekust. Meelelahutuse ja n-ö olulise maksmise summad hoian ma oma pangakaardi kontol, üritades ise silmas pidada, kui palju millegi peale olen juba kulutanud.

 

Ma tahan kindlustunnet endale. Oma perele. Paremat tunnet ja teadmist, et mul on olemas tagala, kui seda vajan. Samuti tahan ma oma unistusi täita. Seega muutused enda harjumuste parandamiseks on ainult positiivne! Mis sa arvad, kui prooviks üheskoos järgmisel kuul (homsest, oktoobrist) teha paremaid valikuid? 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: