29 nädalat

11 nädalat tähtajani!

Mind hirmutas mingi aeg kohutavalt number 30. See näitab, et 10 nädalat on jäänud tähtajani. 10 nädalat või vähem, sünnituseni! Varsti ongi see päev käes, kui tuleb minna haiglasse ja ma saan sealt koju juba pisikese J-ga. Armas, samal ajal hirmutav. Kas ma juba ütlesin, kui hirmunud ma olen? Haha.

Samal ajal lohutas mind, et 10 nädalat on omajagu pikk aeg. Siis hakkasid aga meie Facebooki Detsembribeebide gruppi ilmuma selle nädala jooksul järjest postitused, kuidas beebidel on järjest aina kiirem kõhust välja pääsemisega. Nii on sündinud 30 + 2 ja 26 + 3 nädala vanused printsessid. Kuhu neil pisikestel plikadel nii kiiret on?

Esimesena tuligi uudis 26 +3 nädala vanuse plikatirtsu kohta ja see võttis mu ikka päris nukraks, tõsiseks ja olin parajas šokis terve päev. Mind varasemalt hirmutanud 30 nädalat ei olnudki nii hirmutav, sest mu pähe tekkis fakt – ta võib vabalt iga hetk sündida, siis kui ta ise vaid õigeks peab. Ma südamest loodan ja soovin, et ta nii pea ei tuleks – lihtsam nii mulle kui talle, meile kõigile.

Nii ma siis nüüd iga päev muudkui paitan kõhtu, räägin J-ga läbi kõhu, kui kallis ta mulle on ja kui tubli, et muudkui küpseb seal edasi. Õhtuti toksab ta mulle tavaliselt selle peale vastu kõhtu tagasi. Loodan, et see on tema poolne kinnitus, et ta ei kavatse nii pea lõpetada mu kõhus hulpimist.

Tegelikult üritan ma end mõttejõul palju rahustada ja varasema sünnitamise peale väga palju mitte mõelda. Teate ju ikka, universum kuuleb kõike ja vastab soovidele. Kui mõtled, ju siis ka soovid. 

Nüüd aga hoopis teisel teemal. Eelmisel korral sain oma ämmaemandalt noomida, sest olin liiga palju ühe kuuga juurde võtnud – 5 kilogrammi. Samas ma olen terve rasedusega kokku ka ainult 5 kg juurde võtnud. Ühel hommikul nüüd astusin suure hirmuga kaalule. Umbes 1 kg on juurde tulnud. Huh, õnneks. Samas minu toitumisharjumused on samasugused. 2 nädala pärast on uus ämmaka visiit, loodan, et selle ajaga väga palju juurde ei tule.

Muigasin üks päev endamisi, et rasedatel on enamasti palju vaevusi – kõhukinnisus, seljavalu, iiveldus, oksendamine, pardi kõnd, magatamatus jne. Mind vaevab enamasti ainult seljavalu, üksikud korrad on ka magamisega raskusi olnud, aga üldplaanis seda oma vaevuseks ei pea.

71465806_501767223977602_5421428490643701760_n.jpg
2 nädalat vana pildikene ka. Ma olen üpris laisk oma kõhukesest piltide klõpsutaja, seega uuemat mul teiega jagada ei ole.

Nii nagu on palju muresid, on ka palju väikseid asju, mis meid, tulevasi emmesid, rõõmustavad. Vähemalt mind. Näiteks hiljuti tellisin omale Facebooki rasedate riiete müügigrupist kotitäis riideid. Mu elu pole ammu nii ilus, hea ja MUGAV olnud. See hetk, kui sa paisud – kõht on suur, jalad paistes, tagumik ja rinnad suuremad, kui eal varem. Siis on väikesteks, kuid suurteks võitudeks rasedate pluusid, kleidid, pesu ja püksid – need on nii mugavad seljas. Kuskilt ei pigista ja kõik istub seljas kui valatud.

Mis siis veel uudist raseda seljavalust vaevatud naise elus? Tööl on käia veel täpselt 6 päeva! KUUUUUS! Seda tänu sellele, et nädalas on mul 3 tööpäeva (tegelikult 1 pikk ja 2 poolikut päeva). Viimane tööpäev on 17.oktoober. Peale mida võtan veel puhkuse ja sinna otsa tuleb kohe dekreet. Dekreeti jään ametlikult 1.novembrist ehk 50 päeva enne tähtaega.

Minu käest on paljud uurinud, et mida ma siis oma vaba ajaga peale hakkan. Teate, mul on nii palju teha, et isegi ei tea, kust alustada või lõpetada.

Mul on plaan sel õppeaastal ülikool ära lõpetada. Südamest loodan, et see mul ka õnnestub. Seetõttu teen praegu praktikat. Samuti alustasin magistritöö kirjutamist. Need mõlemad võtavad päris palju aega ja energiat. Jah, ma ei pea ringi jooksma, aga omajagu aega nõuavad need ikka mu nädalast.

Lisaks ülikooliga seotule alustan ma ka aktiivselt perekooli loengutes osalemisega. Sel kuul on mul planeeritud puhkuse ajaks vesi sünnitusel ja vettesünnitus, lapseootus ning ITK majatutvustus (kuhu eelmisel korral siiski ei saanud minna). Dekreedi ajaks olen end juba ära bronninud järgmistele loengutele: epiduraal, keisrilõikus ja vaakumsünnitus; sünnitusjärgne periood; aktiivsünnitus ja sünnitusplaani koostamine; sünnitusvalude leevendamine; tugiisikule. Viimasesse – tugiisikule – läheme härraga koos, kuna tema soov on sünnitusel osaleda ja mul otseselt selle vastu midagi pole, siis soovin, et ta oleks ka võimalikult palju ette valmistunud.

Perekooliloengute osas tahan minna veel imetamise loengusse ja esmaabi omasse, viimasesse taaskord härraga koos. Ühesõnaga tegemist jätkub!

Lisaks ootab meid sel kuul ees veel härraga koos pildistamine – ühised koos tehtud pildid! Ja härra sünnipäeva puhul läheme kuu lõpus nädalalõpuks Vihulasse puhkama. Can’t wait!

Ühesõnaga, küpseme siin rahulikult edasi! 11 nädalat jäänud! Olge musid!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: