Kas kõigest ema? /// Kuidas end emana värskena hoida?

Lähedased, kes mind tunnevad, teavad, et ma olen kõige vastikum inimene maailmas, kui a) ma olen näljane, b) ma olen väsinud või c) keegi ründab mind ilmaasjata oma sõnadega. Väsimusega on aga see lugu, et 3-kuu vanuse lapse kõrvalt ei tea ma ühtegi ema, kes ei oleks aeg-ajalt väsinud (mina viimasel ajal kuidagi eriti, kevadväsimus hakkab vist võimust võtma).

Kõige rohkem vihastavad mind ööd, kui härra on kodus, magab õndsalt sügavalt ja näeb põnevaid unenägusid (loe: puhkab end uueks tööpäevaks välja – täiesti normaalne tegevus töötava inimese poolt) ja mina ärkan, sest laps vajab mähku vahetust, toitmist ja kõige hullemate ööde puhul tunni ajalist kussutamist, et uuesti uinuda. Ja see mees lihtsalt magab! How? Why? Mina võimle end surnuks. Ega ma muidugi ei raatsi teda üles ka ajada. Ise olen rumal. Nimelt ma v-i-h-k-a-n magava inimese üles ajamist – ära küsi miks….

Igatahes ühel sellisel ööl hakkasin ma siis mõtlema, et kas ma olen kõigest ema, et ma pean 24/7 olema valmis lapsega tegelema ja oma nahast välja hüppama, et lapsel oleks hea?!

Üritasin oma mõtteid mõlgutades olla realistlik, aus ja mõelda erinevate osapoolte eest. Ja ma jõudsin ikka ja jälle selleni, et ma pole kõigest ema.

Ma olen ka naine, kes soovib aeg-ajalt aega iseendale. Olgu selleks siis juuksuris käimine, jalutuskäik üksinda looduses, šoppamine, TV vaatamine, ülikooli asjadega tegelemine või mis iganes asi.

Ma olen elukaaslane, kes vajab tunda, et ta on oluline ja armastatud. Vajab aega ja tähelepanu oma kaasa poolt. Ma olen tütar, lapselaps, õde (jne), kes soovib vastavalt oma rollile saada tähelepanu, mitte ainult oma lapsega seotuna (ehk karmilt öeldes võiksid teised aeg-ajalt unustada ära, et mul laps on ja ma ema olen).

Ma olen sõbranna, kes vajab aeg-ajalt niisama lobisemist, oma emotsioonide välja rääkimist, klaasikest veini ja head pastat. Ma olen inimene, kes vajab, et teda väärtustatakse igas valdkonnas. Ja jah, ma olen ka ema! Ema, kes armastab oma last ülekõige ja on tema nimel valmis kõigeks!

Kokkuvõtlikult jõudsin ma selleni, et ükskõik mida teised inimesed minult eeldavad ja peale suruvad, ma olen ikkagi Kärt, kes esindab erinevaid rolle ning vajab iga rolli vajaduste rahuldamist. Nii lihtne see ongi. Lisan selle mõtte lõpetuseks Rasmus Raidla blogi postituse “Hea isa peab vahel sõpradega õlut jooma ning hea ema sõbrannadega veini mekutama“.

Teise mõttena siia emaduse teema juurde sobib hästi vestlus ühe minu tuttavaga, kes on vähe kauem olnud isa kui mina ema. Ta väitis, et lapse eest hoolitsemine on ema töö. Töö kui amet. Tal oli sellele päris huvitav argument ka – emad ju saavad selle eest palka (emapalk). Ma pidin selle mõttega isegi mingil määral nõustuma. Jah, kindlasti ei ole lapsega kodus olemine lust ja lillepidu = puhkus. See on töö! Ma näen igapäevaselt vaeva ja panen tema vajadused ettepoole kui enda omad. Ma saan selle eest palka. Tõsi. Samal ajal on lapse isa tööl. Teenib ka palka. Tõsi. Isa tööpäev kestab keskmiselt läbi 9 tundi. Seega aus oleks, kui minu tööpäev kestab ka 9 tundi ju? Või ei?! Olgu, ma olen isegi nõus sellega, et minu tööpäev kestab seni kuni lapse isa jõuab töölt koju – kella 18 ja 19 vahel tavaliselt. Siis lõppeb minu tööpäev. Ei see ei eelda seda, et siis peaks lapse isa ülejäänud aeg koguaeg (kuni jälle tööle läheb hommikul) ise lapsega tegelema. Meil mõlemal on tööpäev läbi saanud. Seega peaksime me mõlemad lapsega võrdselt tegelema alates sellest hetkest, kui ta koju jõuab ja jälle tööle läheb! Kusjuures olgu ära mainitud kohe see, et tegelikult ma ei võrdsusta oma last tööga. 

Seega siit ka järgnev emaduse mõte – ma olen ema, aga laps ei ole ainult minu oma, vaid lapsel on ka isa, kes temaga tegelema peaks.

Tagasi tulles postituse pealkirja juurde “Kas kõigest ema?” siis konkreetne vastus on – EI! Minu jaoks on oluline ka oma teisi rolle elus esindada. Ikka selleks, et oma vaim värske hoida. Kellele seda kurja, õelat ja vastikut ema ikka vaja on?! Parem pakkuda ka emale igapäevaselt võimalust puhata, sest siis võib kindel olla, et kõik on parimas korras. Happy wife, happy life!

Kuidas on olukord meie peres – kas ma olen kõigest ema?

See eelnev jutt oli siis üldistav, mis kattub palju meie eluga, kuid polnud meie peresse suunatud. Rääkides aga meie pere olukorras, siis mul on rõõm tõdeda, et härra hoolib J-st väga ja talle meeldib temaga tegeleda. On päevi, kui näen, et tal on raske ja keeruline tööpäev olnud, tol õhtul püüan siis vähe rohkem ise lapsega tegeleda. Aga üldiselt tegeleme üsna võrdselt. Aeg-ajalt on tal laiskuse uss sees, siis ma pistan talle lapse sülle ja mis tal muud üle jääb, kui peab tegeleme. Hehe. Ühesõnaga, mina näen, et meil on kõik päris mõnusasti paigas, kui õhtuti härra ka tegeleb lapsega. Kindlasti ei näe ma põhjust, miks ta peaks tööpäevade ööseti last kantseldama – mina tahaksin küll puhata, kui hommikul pean tööle minema. Nädalavahetusel aga on tal võimalus põnniga rohkem koos olla.

Kuidas end emana elus hoida?

Mõningad nipid-trikid, kuidas ma tunnen end aeg-ajalt värskema (emana).  Kui me käime maal (härra vanemate juures), siis lasen lahkelt neil tegeleda – ilma süümepiinadeta, sest mina reeglina olen E-R lapsega tegelenud. Olen aru saanud, et nemad soovivad ka lapsega tegeleda – nunnutada, mängida, jalutada jne. Ma ei pane kätt ette. Samas olen alati olemas, kui mind on vaja ja mind ei häiri ka see, kui pean maal olles ise lapsega tegelema. Ta on ju meie laps, seega “kohustus” nr 1 meie, mitte teiste jaoks. Teine asi on sõbrannadega väljas käimine – kohvitamine, restoranid, niisama jutustamised-kirjutamised. Kodus on mul minu ema ja vanaema, kes aeg-ajalt J hoiavad ja nunnutavad, saan tunnike hingata ja rahulikult olla ehk mitte midagi teha. Viimane nippide-trikk, mis enda jaoks olen avastanud – tee päev nii enda kui ka lapse jaoks põnevaks! Kui te istute niisama toas ja ei tee midagi, siis ilmselgelt on üsna kiirelt ananassi tunne peal. Aga tehes päeval erinevaid tegevusi – mängige, tantsige, laulge, magage (proovi ise ka sel ajal magada), jalutage… Päev möödub kohe kiiremini ja lõbusama noodiga. 🙂

Emmed, kuidas teil on tunne – olete ainult ema või ikka midagi enamat? Kas ühiskond survestab teid palju?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s